Tuesday, September 22, 2009
Nynäs Slott - eller jag älskar Svenska Slott
Har tagit ännu en liten tur runt Nynäs Slott.
Visserligen var allt vinterstängt, men +19 och soligt var det ändå!
Klicka här för flera bilder!
Wednesday, September 16, 2009
Eesti Saartelt uus majandustõus?
Kuulsin eile raadios huvitavat lauset: Saaremaa lennuliini käsitletakse doteeringus tee pikendusena. Samuti peaks vist täna parvlaevaühendust käsitlema. Reaalsus on kahjuks hoopis teine.
Sõites täna Võru maakonna lõppu, kulub sõiduks läbitud km. bensiin ja aeg. Ma maksan kas ühistranspordi pileti või oma auto sõidukulud. Tee eest ma ei maksa. Selle summa saab riik kütuseaktsiisi kaudu juba kätte.
Sõites Saaremaale või Hiiumaale koosneb minu teekonna kulu: läbitud km. ja aeg + kütus ning siis sinna lisaks veel: aeg praamijärjekorras + praamipilet?!?
Usun, et see teema ei ole eriti originaalne, kuid kas ma olen ainuke inimene, kellele tundub, et võrdse kohtlemise seaduspärasusest on Saartele sõitjate ja muudesse Eesti kohtadesse sõitjate puhul palju rääkida?
Nõukogude ajal oli kaug-idas käibel eri-hindade ja palkade süsteem, mis üritas kompenseerida elamist kaugetel aladel ning kaupade kallist transpordikulu sinna. Eesti saartel ei ole bensiin odavam, ega palgad kõrgemad. Vastupidi, enamus tooteid on müügil natuke kallimalt kui mandri linnade suurpoodides (v.a. Kuressaare suurmarketid) ja bensiin maksab ühtmoodi kui mujal Eestis. Palgad seevastu tugevalt madalamad kui mandril. Seega maksustatakse Saartel elavad-töötavad-tootvad inimesed kõrgemalt kui mandril asuvad elanikud. Füüsiline isolatsioon ei luba ka tervendaval turukonkurentsil liigselt asju mõjutada.
Kuna paistab, et ametkonnad ei ole suutnud luua parvlaevaühendust, kus kulu Saaremaale sõiduks oleks sama kui kulu sama kaugele mandrile sõiduks, siis räägitakse Silla-projektist. Ja hiljuti üsna vähe sellest.
Kahjuks on tehtavad uuringud praegu suunatud vaid ühele sillale: Suure Väina sillale. Samas pakub merepõhja sügavus ja saarte kaugus võimaluse ühendada ka Vormsi - Hiiumaa ja Saaremaa sildadega. Või vast kõige optimaalsem variant arvestades külaliste arvu: Saaremaa Suure Väina kaudu ja Hiiumaa üle Saaremaa.
Tänases poliitilises võitluses on imelik tõdeda, et ükski arvestatav poliitiline erakond ei kanna seda teemat täie jõuga avalikus diskussioonis. See teema on võrreldav tuumajaama ja euro kasutuselevõtuga ning annaks kindlasti nii poliitilist PR-kapitali kui ka kaudselt tulu seda teostavale parteile. Pealegi on tegu projektiga, mida on võimalik tänasel hetkel rahastada ja läbi viia ning mille tagajärjel näeksime kindlasti mingit konstantset SKP tõusu sillale järgnevatel aastatel.
Saaremaa ja Hiiumaa majandus on viimased 20 aastat kiratsenud otsekui summuti all. Saarte inimesed on visad ja ettevõtlikud. Nad on harjunud ajama asju lolluste kiuste. Ajalooliselt on tegu väga laia suhtlusringinga heade müügimeestega. Eesti vajaks sellist kiirelt arenevat majandust, et lähiaastatel Masu'st tingitud kukkumist tagasi teha. Kasutades Saaremaa ja Hiiumaa majandusi on see võimalik. Enne tuleb siiski võrdsustada ligipääs nendele aladele teiste Eesti aladega. Ainus pähetulev analoog on praegu Petserimaa, mis on samuti raskesti ligipääsetav, kuid põhjuseks territoriaalne kuulumine Vene Federatsiooni alla. Eesti riigi valitsemise all ei ole mandril ühtegi selliselt raskendatud ligipääsetavusega ala.
Kutsun üles arutlema meie Presidendi tihti välja öeldud teemal, - ”maal elamine tuleb oma kuludelt võrdsustada linnas elamisele”. Lisaksin sellele mõttele ka saarte dimensiooni.
Sõites täna Võru maakonna lõppu, kulub sõiduks läbitud km. bensiin ja aeg. Ma maksan kas ühistranspordi pileti või oma auto sõidukulud. Tee eest ma ei maksa. Selle summa saab riik kütuseaktsiisi kaudu juba kätte.
Sõites Saaremaale või Hiiumaale koosneb minu teekonna kulu: läbitud km. ja aeg + kütus ning siis sinna lisaks veel: aeg praamijärjekorras + praamipilet?!?
Usun, et see teema ei ole eriti originaalne, kuid kas ma olen ainuke inimene, kellele tundub, et võrdse kohtlemise seaduspärasusest on Saartele sõitjate ja muudesse Eesti kohtadesse sõitjate puhul palju rääkida?
Nõukogude ajal oli kaug-idas käibel eri-hindade ja palkade süsteem, mis üritas kompenseerida elamist kaugetel aladel ning kaupade kallist transpordikulu sinna. Eesti saartel ei ole bensiin odavam, ega palgad kõrgemad. Vastupidi, enamus tooteid on müügil natuke kallimalt kui mandri linnade suurpoodides (v.a. Kuressaare suurmarketid) ja bensiin maksab ühtmoodi kui mujal Eestis. Palgad seevastu tugevalt madalamad kui mandril. Seega maksustatakse Saartel elavad-töötavad-tootvad inimesed kõrgemalt kui mandril asuvad elanikud. Füüsiline isolatsioon ei luba ka tervendaval turukonkurentsil liigselt asju mõjutada.
Kuna paistab, et ametkonnad ei ole suutnud luua parvlaevaühendust, kus kulu Saaremaale sõiduks oleks sama kui kulu sama kaugele mandrile sõiduks, siis räägitakse Silla-projektist. Ja hiljuti üsna vähe sellest.
Kahjuks on tehtavad uuringud praegu suunatud vaid ühele sillale: Suure Väina sillale. Samas pakub merepõhja sügavus ja saarte kaugus võimaluse ühendada ka Vormsi - Hiiumaa ja Saaremaa sildadega. Või vast kõige optimaalsem variant arvestades külaliste arvu: Saaremaa Suure Väina kaudu ja Hiiumaa üle Saaremaa.
Tänases poliitilises võitluses on imelik tõdeda, et ükski arvestatav poliitiline erakond ei kanna seda teemat täie jõuga avalikus diskussioonis. See teema on võrreldav tuumajaama ja euro kasutuselevõtuga ning annaks kindlasti nii poliitilist PR-kapitali kui ka kaudselt tulu seda teostavale parteile. Pealegi on tegu projektiga, mida on võimalik tänasel hetkel rahastada ja läbi viia ning mille tagajärjel näeksime kindlasti mingit konstantset SKP tõusu sillale järgnevatel aastatel.
Saaremaa ja Hiiumaa majandus on viimased 20 aastat kiratsenud otsekui summuti all. Saarte inimesed on visad ja ettevõtlikud. Nad on harjunud ajama asju lolluste kiuste. Ajalooliselt on tegu väga laia suhtlusringinga heade müügimeestega. Eesti vajaks sellist kiirelt arenevat majandust, et lähiaastatel Masu'st tingitud kukkumist tagasi teha. Kasutades Saaremaa ja Hiiumaa majandusi on see võimalik. Enne tuleb siiski võrdsustada ligipääs nendele aladele teiste Eesti aladega. Ainus pähetulev analoog on praegu Petserimaa, mis on samuti raskesti ligipääsetav, kuid põhjuseks territoriaalne kuulumine Vene Federatsiooni alla. Eesti riigi valitsemise all ei ole mandril ühtegi selliselt raskendatud ligipääsetavusega ala.
Kutsun üles arutlema meie Presidendi tihti välja öeldud teemal, - ”maal elamine tuleb oma kuludelt võrdsustada linnas elamisele”. Lisaksin sellele mõttele ka saarte dimensiooni.
Subscribe to:
Posts (Atom)